Tutvustus

reede, 12. mai 2017

Räägime toitumisest + Pitsa retsept!

Tänases postituses räägime Teile toitumise tähtsaimatest aspektidest.

Tervislikku toitumist propageerivad väga paljud ettevõtted, inimesed, blogid ja kõikvõimalikud toidulisandite müüjad. Meie soovime Teiega jagada oma isiklikke kogemusi ning edusamme, mida oleme saavutanud oma toitumist muutes.



Põhjamaade toidulaudadel olevad põhilised toiduained on teraviljad, lehmapiim ja selle saadused nagu näiteks juust, kohupiim jne, saiad/leivad, magusained, küpsised, magusad gaasilised joogid jne. 
Teadlikkus nende toiduainete suhtes, pani meid juba 4 aastat tagasi tõsiselt mõtlema, kas meil ikka on vaja neid kõiki sellistes kogustes süüa ja mida nad endas sisaldavad. 

Gluteen on teraviljades leiduv kleepuv ja elastne valk, mille tarbimisel toimub gluteeni suhtes ülitundlikul inimesel soolehattude degeneratsioon. Viimane toimub üle selle, et organism tunnetab gluteeni kui võõrvalku ja hakkab selle vastu soolehattude pinnal võitlema. Selle tulemusena hattude pindala hakkab nende hävinemise tõttu vähenema. Tulemuseks on organismile vajalike toitainete järjest vähenev imendumine.


Saiad/leivad aga sisaldavad veel ka pärmi. Tänapäevane pärm on geneetiliselt muundatud ning seda kutsutakse termofiilseks pärmiks. See tähendab, et pärm peab vastu nii väga madalatele kui ka väga kõrgetele temperatuuridele. Termofiilne pärm võimaldab meil edukalt valmistada erinevaid saiatooteid, säilitada neid külmas ning alles hiljem süüa. Pärmi kohta tasub aga teada, et see on seen, mis sobivates tingimustes hakkab arenema ning on tervisele kahjulik. 
Pärmseen areneb happelises keskkonnas ning on võimeline oma niidistiku organismis kõikjale laiali ajama. Peamiselt asub ta soolestikus ning toitub näiteks piimast, pärmist, magusatest ainetest ja gluteenist.  

Jõuamegi välja ühe tähtsaima teema juurde, milleks on organismi happe-leelis tasakaal. Tasub teada, et veri ja lümfivedelik on konstantselt stabiilse pH-ga vahemikus 7.35-7.45(mis sõltub omakorda hingamis CO2 ja ainevahetuslikust komponendist BE-base excess).  Kui tase peaks mingil põhjusel langema 6.7-6.9 pH peale, langeb inimene kooma või lahkub üldse siit ilmast. Seega on ülimalt oluline jälgida, et me toitume sellistest toiduainetest, mis tasakaalustavad meie organismi. 

Kui inimene toitub valimatult, siis võib kogu organism hakata tasapisi hapenduma. Hapendumise tagajärjel aktiveerub meie kehas ellujäämismehhanism, mis tähendab seda, et organism kasutab 4 peamist aluselist mineraali, et hoida vere ja lümfivedelikku stabiilsena. Neljaks peamist mineraaliks on Ca, Mg, Na ja Kaalium. Need mineraalid tulevad aga meie varudest, mis asuvad luudes, hammastes, lihastes. See ongi põhjuseks miks tänapäeva inimestel on nii palju terviseprobleeme - organism on liiga happeline.


Õnneks on olemas väga palju erinevaid lahendusi. Esmalt tuleb lihtsalt oma organismi tundma õppida ning suhtuda väga kriitiliselt oma toidulauda. Igal toidul on oma eesmärk ja tagajärg. Puuvilju süües saab sealt palju süsivesikuid ning energiat. See on meile kui kütus. Pähkleid süües saab valke ehk vundamenti. Süües Omega 3, mida saab peamiselt kalast, rikastame me organismi kasulike (küllastamata) rasvhapetega, mis aitavad parandada mälu ning on kolesterooli lõhustajaks. Teadaolevalt on inimorganismis nö hea (HDL) kolesterool ja halb (LDL). Omega 3 mõjub väga hästi meie veresoontele ja verele.

Väga olulist rolli tasakaalustamisel mängib ka õige vee joomine. Selle kohta saate lugeda meie blogipostitusest siin: http://lauri-mihkli-terviseblogi.blogspot.com.ee/2017/05/esimene-samm-oige-vesi.html

On väga oluline teada millised toitained on meile kasulikud ja milliseid me üldse sööma ei peaks. Et vabaneda erinevatest tungivatest isudest, nagu näiteks meeletu magusaisu, soovitame läbida puhastusprogramme. Selle tulemusel vähenevad tasapisi erinevad isud ja need saab lihtsasti asendada kasulike toitainetega.
Organismi puhastamisest saate lugeda täpsemalt siin:  http://lauri-mihkli-terviseblogi.blogspot.com.ee/2017/05/organismi-puhastus.html

Nüüd aga anname Teile mõned kasulikud toitained, millest saab valmistada peaaegu kõike, mida olete harjunud sööma. Olge lihtsalt loovad.

Mõned võimalused unistuste toidu valmistamiseks:

  • Seemned (chia, seesami, kõrvitsa, lina, päevalille);
  • Marjad (goji, Inka, kodused kõikvõimalikud marjad nt. sõstrad);
  • Puu- ja juurviljad (õun, banaan, mango, pirn, apelsin, sidrun, suvikõrvits);
  • Pähklid (mandel, kreeka, sarapuu, makadaamia, india, datlid);
  • Piimad (mandli, riisi, kaera, kookose);
  • Magusained (mesi, looduslik vahtrasiirup, agaavisiirup, stevia, toorroosuhkur, mis on rafineerimata);
  • Kinoa, tatar, kaerahelbed (ilma gluteenita);
  • Roheline (rukola, seller, spinat, lehtsalat, lehtkapsas, avokaado, oliivid);
  • Erinevad idud ja läätsed.



Pitsaretsept:

Põhi:
1 lillkapsas
100-150 grammi kikerhernejahu
natuke riivitud laktoosivaba parmesani juustu (maitse järgi)
Pune
Himaalaja sool
Pipar

Kate:
1 suvikõrvits
2 karpi kirsstomateid
ananassitükid (maitse järgi)
1 sibul
küüslauk maitse järgi
laktoosivaba parmesani juustu ning tavalist juustu (maitse järgi)
pune
himaalaja sool
cayenne pipar

Purusta lillkapsas pudruks (selleks on ideaalne NutriBullet, kuid saab ka tavalise blendriga). Oluline on, et tükid jääksid võimalikult väiksed, et need läbi jõuaks küpseda. Sega lillkapsas, kikerhernejahu ning maitseainetega ning vormi seejärel pannile pitsapõhjaks. Küpsetuspaberi võid igaks juhuks määrida kokku kookosrasvaga, et põhi kinni ei küpseks. Seejärel pane põhi ahju küpsema umbes 15-20 minutiks 200 kraadi juures.

Tükelda suvikõrvits väikesteks kolmnurkadeks ning pane pannile. Haki seejärel sibul ja küüslauk (või läbi küüslaugu pressi) ning lisa suvikõrvitsale juurde. Maitsesta soola, pipra, pune ja cayennega. Lase neil pehmeks küpseda ning alles siis lisa neljaks lõigatud kirsstomatid. Prae veel umbes 5 minutit.


Aseta pitsapõhja peale ananassitükid ning kate ja kalla üle riivjuustuga.
Seejärel lase veel 5 minutit ahjus küpseda.


Olge meiega!
Lauri & Mihkel